Aix´i ümbrus ja veinirajad

Täna hommikul otsustasime avastada Aix´i ümbrust. E oli välja vaadanud paarikümnekilomeetrise matka-sõiduraja ja nii me rõõmsalt teele asusimegi. Sõit käis ümber Sainte-Victoir´i mäe. Teele jäid mitmed kaunid väikelinnad oma võrratute vaadetega. Klõpsisime mitmeid pilte teha, kuid eks tegelikult on ikka oma silm kuningas. Nii, et järgmised reisiplaanid tehke siia maakonda!

Tänasel päeval oli meie suurimaks eesmärgiks leida üks viinamarjamõis, et osa saada viinamarjaistanduste ilust ja degusteerida kohalikke veine.

Kes otsib, see leiab. Meie ees laiutas viinamarjaistandus ja tee lõpus, otse Sainte-Victoire mäe all ootas imeilus veinimõis. Kes ei ole varem sellistes kohtades käinud, ärgu tundku end sandisti. Meie olime sama rumalad ja uitasime ullikeste kombel arglikult ringi. Õnneks silmasime üsna pea spetsiaalset majakest, kus toimus tõeline degustatsioon. Panime juba vaimu valmis, et ilmselt tuleb kaasa osta ka hirmkallis veini. Leti taga ootas meid sõbralik prantslane (saime ta jutust aru, et ta töötab siin ja kuna kohalik kassipoeg oli tema oma, siis ilmselt oli midagi perepoja taolist). Inglise keelt ta hästi ei mõistnud, kuid pooleldi prantsuse-pooleldi inglise keeles saime kõigest vajalikust aru.

Kogu protsess ise käis aga nii: kõigepealt osutas prantslane seintel olevatele veinidele ja küsis, millised soovime maitsta. Me soovisime kõike! Mees muutus ülirõõmsaks ja tõstis letile 3 klaasi. Sinna kõrvale asetas sülitustopsi. Noh, olgu siis kohe öeldud, et sinna sülitasid ainult poisid. Mis te nüüd imestate?! Me olime ju ikkagi tulnud veine degusteerima.
Pika maitsmise-joomise tulemusena otsustasime osta ära ühe valge ja ühe roosa veini. Õnneks maksis pudel 10 euro ringis. Diil missugune!

Hiljem käisime veel natuke ringi ja uudistasime mõisas üles seatud tundmatu kunstniku töid (roosaks võõbatud maja seal sees olevate siniste "klotsidega", linnakujutis viinamarjade taustal jm). Marten võttis autosse kaasa peotäie lavendliõisi, mille lõhn oli esialgu uimastavalt hea kuid mille peale läks minul mingi hetke peale süda pahaks. Nende lõhn oli lihtsalt ülivõimas. Kuna valikut polnud, lendasid õied aknast välja. Midagi polnud teha.

Päeva tegid eriliseks: vaated, maitsed ja lõhnad.