Olemegi kohal

Hei! Olemegi kohal. Meie Lõuna-Prantsusmaa seiklus on alanud.

Lend Estonia Airiga sujus hästi. Taas pakutakse süüa-juua, teenindus on meeldiv ning mis peaasi - jalgadele on ruumi! Olen täiega EA fänn.

Lennujaamas ootas juba E. Taaskohtumise rõõm oli suur. Oi, kui hea on jälle koos olla!

Meie auto on esimesel 11. päeval Renault Clio, ökonoomne ja korraliku konditsioneeriga, ainult lastetooli ei ole - prantslased pidavat seda kaustama harva. Sõidul on suureks abiks I-lt laenatud TomTomike. Ilm on siin soe, autos näitas vahepeal lausa +34, tegelikkuses nii kuum ei tundunud.

Meie korter asub paarikümne meetri kaugusel vanalinnast, linna südamest, aadressiks Rue Manuel 7. Kohale jõudsime kuulsa Saturday Market´i ajal ja seetõttu oli suht võimatu saada autoga koduukseni. Turg on nimelt paarkümmend meetrit meie maja uksest. Esper tegi mingeid kahtlaseid manöövreid ja käitus nagu kohalik ülbe prantsuse autojuht. Peatusime keset tänavat ja pakkisime oma kohvrid maha. Autod meie taga ootasid kannatlikult - on ilmselt harjunud sellise käitumisega.

Korter on mõnus vaikne. Avatud akendest on kosta ehtprantslaslikku avatud naeru ja lauluüminat - ma armastan seda joont Prantsusmaal elades enim - inimene tunneb end omas kodus hästi.

Kohale jõudes pakkisin asjad kiiresti lahti ja siis saime läbi häda ka poisid magama. 3h und kulus väga marjaks ära!

Ärgates tegime esimese tutvuse linnaga, mis on suht kompaktne. Peatänav oma purskkaevude ja puudealleega on võluv. Meie eesmärk oli siiski leida kiirelt üks mõnus konditsioneeritud söögikoht. Nälg tahtis silmnägemise võtta. Leidsime selle päris kodu lähedalt - sõbralik ja perfektset inglise keelt rääkis prantslane jooksis jalad rakku. Meie tellimus oli loomulikult suht kaootiline ja ilmselt ka lõbustav. Poistele 2 sprite´i + väikesele erisoov - roheline joogikõrs ("pole probleemi, saab!" + väike muie teenindajapoisilt). Emmele-issile friikad pooltoore pihviga/lihaga. Mmmmmmmmm... see maitses ülihää. Veidi aja pärast lisasoov - üks pooltoores liha vanemale lapsele ("üks liha...eee...saab ikka" + juba suurem muie teenindajalt). Siis lisasoov - tahaks kastet - saab. Siis cappuccino ja tavaline kohv. Toodi espresso. Ok, see eksimus oli täiesti andestatav selle kiire ja sõbraliku teeninduse juures. Lisaks lastele joonistuslehed mõistatustega. Sobis hästi. Teenindajale jäi korralik tipp.

Soodukad väikestes butiikides ajasid samuti juba kergelt kihevile ja H&M jäi ka teele ette - varsti tuleb śoppama minna. Siiski oli täna ainus mõte saada koju koikule.

Esialgu on siiski sellised plaanid: pühapäeval La Ciotat - võluv vana kalasadam, kus rannajoont 20km - umbes 40km Aix´ist ja esmaspäeval kuulus St Tropez.

Neljapäevast pühapäevani on meil külas Max ja nii saab lahendatud ka meie poiste hoiumure minu ooperikülastuse päevadel - superajastus!

Tänaseks on päev õhtusse jõudnud. E on tööl ja meie poistega hakkame magama minema.

Teie aga jääge kuuldele.

Tänase päeva laul: "Kui on meri hülgehall" - on lihtsalt sellise laulu tuju.