Bandol

Hommikul säras taevas päike ja võtsime tee E töökaaslaste soovitusel kaunile Bandolile, linnakesele Cassise kõrval.

Oleme ringi sõitnud nädal aega ja nüüd võib julgelt öelda, et Bandol on siiani nähtust kõige ilusam linn! Selline tunne, et oled jõudnud Miamisse. Palmid, jahid, rannad, lopsakates õites põõsad, ilusad inimesed - ja seal me olime.
Vaade oli taas võimas. Võiks ju arvata, et valged jahid, kõrged mäed ja päike tunduvad lõpuks ühesugused, kuid see ei ole nii. Iga kord tundub nii erinev ja ma leian end ikka ja jälle mõtlemast, kui väga siin emale, isale ja Liisule meeldiks. Koduigatsus hakkab vähesel määral juba tunda andma.

Siin on igas rannas müüjad - pea peal kõrgumas kümneid mütse-kaabusid, kätel kuhjad erinevate hilpudega, prillid jm - keda võiks liigitada "Poola-kauba-müüjate" alla. Nii tegime ka meie sellel ilusal päikeselisel rannal oma esimese ostu - M sai endale 10 euro eest n.ö Michale Jacksoni kaabu. Oh seda rõõmu! Etteruttavalt olgu öeldud, et see on osutunud tänase õhtu hitiks - M keksib juba tunde sellega toas ja imiteerib venna õpetatud liigutusi.:)
Otse rannapromenaadi keskel oli masti tõmmatud väga paljude eri riikide lipud...ja nende seas lehvis rõõmsalt meie ilus sini-must-valge. Fotojäädvustus oli lausa kohustuslik.

Kuna tänasel päeval oli peal ajalimiit (E pidi õhtuks tööle jõudma), suundusime paari tunni möödudes otsima söögikohta. Väga raske oli leida sobivat. Hinnad olid keskeltläbi 25 eurot. Pika otsimise järgi leidsime rannapromenaadil ühe väga vahva aasiapärase söögikoha. Hinnad olid head ja ainult mõte uutele maitsetele pani suu vett jooksma. Rõõmus hiinlasest ettekandja teatas aga kurvalt, et kokk on tänaseks lõpetanud. Tegime väga kurba nägu ja kuna ettekandja käis kokalt ekstra küsimas, kas meie lauaseltskond saaks süüa, oli lahke kokk nõus tegema meile ühe wokiroa ja liha riisiga.

Poisid olid eelnevalt kaubelnud endale ühe jäätiseringi. Tegime neile selgeks, et need 2,5 eurosed jäätised hakkavad juba rahakotile ja andsime valida - jäätised või söök. Noh, nemad valisid maiustuse. Mis siis ikka - saidki ühe korraliku õppetunni. Meie E-ga nautisime aasia köögi hõrgutisi ja meie poisid jõid vett. Minul läks küll hetkeks süda härdaks, kuid E jäi endale kindlaks - "elukool" oli alanud (noh, kuna road olid suured, päris nälga noored mehed siiski kannatama ei pidanud!).

--------------

Kell on 22.53 ja M valmistab endale homseks kojusõiduks võileibu.
Homsest oleme taas neljakesi. Viimast päeva on meie kasutuses ka rendiauto ja plaanime ilusa ilma korral veelkord Bandolit külastada.

Kohalikud ei jõua ära imestada kohalikku ilma. Siin ei pidavat juulikuus iialgi sadama ning õhutemperatuur pidi olema stabiilselt +30. Hetkel on aga nii, et nädala aja jooksul on juba 2x sadanud ja juba mitu päeva on soojakraade +20 - +24. Meile sobib.:)