Minu kaks meest läksid autot tooma, meie Marteniga jäime koju. Eile õhtul tegin kaasa võileibu, pakkisin kotti ka küpsised, õunad, joogid ja muu vajaliku. Mehed saabusid auto...ja lilledega. Nende teele oli jäänud lilleturg ja loomulikult ei olnud nende romantiline meel Eestisse jäänud.
Lõpuks saime 10.30 paiku startida. Sihiks La Ciotat ehk terve päev rannas pluss natuke vaatamisväärsusi. Temperatuur autos näitas +27 ja tõotas tulla veelgi kuumem.
Kui sa oled võõral maal ja ümbrust ei tunne, on abiks TomTom. Seekord saime veelkord kinnituse, et masin on masin ja selleks ta ka jääb. Sisestasime sihtkoha ja valikusse panime variandi: väldi tasulisi kiirteid. Ja TomTommike vältiski. Juhtis meid rõõmsalt otse Marseille´i kesklinna. Mitte üks muu variant talle edaspidi ei sobinud ja me jõudsime iga kord ühe vana poollagunenud silla juurde. Poisid vahtisid välja ja Mattias kommenteeris tabavalt: "Siin on natuke nagu jube". Oli küll.
Kuna kätte oli jõudmas autojuhtide lemmikaeg - tipptund, siis tegime kiired ümberarvestused. Nimelt on ka Marseille´is rand ja rannapromenaad. Esper rääkis poistele Krahv Monte Kristost ja äkitselt tundus see päris vahva kohana. Üsna pea olimegi ühel järsakul, kahel pool imeilusad villad, taamal mäed ja otse ees kunagine kindlus-vangla.
Üsna pea jõudsime ka rannapiirkonda. Parkimine maksis 3 eurot 1 päev (Pirital küll nii odavalt hakkama ei saaks!). Rand oli jaotatud kolmeks väikeseks sopiks. Meie pakkisime end lahti kõige viimases nurgakeses. Oli soe, oli lõbus. Vesi oli nii kutsuv. Olgu kohe öeldud, et poisse ma veest terve päeva jooksul välja ei saanud. Üks lahke prantslanna pakkus Martenile oma ujumispulka ja nii ta seal vees siis rõõmsalt hõljus ja ujumist harjutas. Ainukeseks miinuseks võiks pidada seda, et puudus rannavari. Kohalikel olid kõikidel omad varjud kaasas. Õhtuks olid meie poiste põsed üsna punased.
Koduteel üritas TomTom meid taas uude sihtkohta juhatada. Jäime siiski endale kindlaks ja otsustasime jälgida suuri rohelisi teeviitasid sildiga "Aix en P". Üsna pea sai ka meie navigaator aru, et me oleme hetkel temast natsa kavalamad ja andis alla. Koju juhatas ta meid alates kiirteest juba täiesti õigesti.
Kuna Marseille´i osutus täpselt selliseks linnaks, nagu me ette kujutasime, võimegi lugeda selle linna külastatuks.
Homme on plaan külastada St Tropez´i...aga ega enne ei tea, kui kohal ei ole.
Tänase päeva muusika: midagi ilusat klaveriklassikast (meie naaber just mängib imeilusat minule tundmatut klaveripala).
No comments:
Post a Comment